21. küsimus

Kuidas projektijuhtimine sobib avalikku sektorisse?

Projektijuhtimisega ehitusprojekti teostamise eelised on avalikele asutustele täpselt samad kui teistele Tellijatele. Miks ehitamisel saavutatud ajavõit, säästetud raha või maksimeeritud lahenduste mõjutamise võimalused oleksid avalik-õiguslikule organisatsioonile vähem tähtsad?

Tegelikult on 1990. aastate areng viinud selleni, et projektijuhtimise võimalustega lähem tutvumine on muutunud avalik-õiguslikele organisatsioonidele nii heaks võimaluseks kui ka üha kasvavaks kohustuseks. Avalike teenuste pakkumisse on hakatud kaasama tõhusamaid vahendeid sellise põhjalikkusega, et kõik varasemad struktuurid on muutunud küsitavaks. Päev päevalt tegutseb riigiasutuste aadressidel teenuste Tellija pool eraldi teenuse pakkujast. Tellijal on vabad käed ja suur huvi hankida oma projektide ressursid võimalikult ratsionaalsest allikast, tootjad võistlevad avatud tingimustes.

Avaliku võimu organisatsioonide nagu valdade praktika eelarvete koostamisel ja poliitilisel kontrollimisel võib ikka veel soosida traditsioonilist, muutumatu hinnaga ehitusprojekte. Kuid teisalt on avalik-õiguslikel ühendustel üha jõulisemalt tekkinud vajadus juhtida avalikule kriitikale allutatud projekte paindlikult. Avalike ehitiste rajamine on ju tüüpiliselt selliste mahtude ja vormidega, et asjatundlik projektijuht on vajalik ja kasulik.

Paljud avalik-õiguslikud Tellijad hindavadki seda, et CME ei ole ehitusfirma ja pole nendega ka seotud. Seega on CME eriti sobiv spetsialist, kes jaotaks avalike ehitiste ehitusprojekte jõukohasteks osadeks ka kohalikele töövõtjatele konkureerimiseks.

Kogemused on näidanud, et mingi nõudliku projekti määramine pilootprojektiks on üldiselt praktikas parim vahend selgitada välja, kas projektijuhtimine on rakendatav ja soodsam.